VI peatükk Paljunemine

Koalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Kuna isaseid on vähem kui emaseid, on isastel loomadel harilikult mitmest kindlast emasest haarem (kuni viis emast ühe isase looma kohta).

Isase koala kutsehüüdu on irooniliselt kirjeldanud A. Scollan: 1  Ta kõneleb uusasuniku hirmust, kes kuulis öösel häält , mis kujutas endast «midagi vahepealset paksu joodiku norskamise, roostes hingedega ukse krääksumise ja millegagi rahulolematu sea röökimise vahel».

Koala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid. Tiinus kestab 30-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes 5,5 grammi.

Ema võõrutab poja imisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu: erilisi väljaheiteid, mis pole tavaliste ekskrementide sarnased, vaid koosnevad poolseeditud eukalüptilehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Sel perioodil kasvab koala poeg väga kiiresti.

Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud. Seitsme-kaheksa kuuselt lahkub poeg kukrust täielikult ja asub ümber emalooma seljale. Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Suguküpseks saavad koalad nelja- aastaselt.

Koalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 ja isegi 20 aastat vanaks.
 
 
 

¹tsiteering Bannikov A. G. Loomade elu. Tln. 1987. lk 44