NB! Kutsika ametlik iga lõpeb alles 9 kuu vanuselt mitte aga emapiimast võõrutamise järel. Näiteks üks kena inimene soovis minult osta imeodava hinnaga viie kuu vanust valikkutsikat põhjendusega, et tema parimad päevad on juba möödas!!! Loomulikult sõitis ta koju ilma kutsikata.

On kolm rühma ostjaid:

Esimesed – (kõige arvukamad) lähtuvad emotsioonidest ja kõigutamatust eelarvamusest – mida noorem seda parem. Nende tavalisem põhjendus on: vanem ei harjuvat ära ja kasvatan oma käe järgi. Tore see oleks aga seda teevad ja oskavad vähesed. Kui peremees kutsikaga tegeleb ja ei pane teda aedikusse või keti otsa konutama – võtab kutsikas kiiresti uue omaniku ning kodu omaks ka vanemas kutsikaeas.

Teise rühma inimesed – (väga vähesed) mida vanem kutsikas seda kindlam. Viie – kuue kuuselt on juba kutsika head ja vead näha. Hind õiglasem ja luhtunud lootusi on harva.

Kolmanda rühma inimesed soovivad tavaliselt oma elu esimest tõukoera. Nad lähtuvad ainult hinnast. Kus odavam sealt ostan. Nad ei anna enesele isegi aru palju üks või teine tõug päevas (kuus, aastas) toidule raha kulutab. Selliseid ostjaid tuleb vältida või kasvatada. Nendega tuleb väga palju tööd teha.
Mõnest saab siiski täiesti tubli ja vastutusvõimeline koeraomanik. Enamus aga kasvatajaga hiljem kontakti
ei võta. Kutsikas kaob kasvataja silmist nagu musta auku.

Ka kasvatajaid on erinevaid.

Ühed, kes ainult paljundavad – ei ole vahet kas paberitega või ilma (ikka raha pärast). Nad ei toida kutsikaid ega ema kõige paremaga, vaid ikka nii, et kasum oleks võimalikult kobedam. Ilma paberita kutsikaid müüakse tavaliselt juba 5 – 6 nädala vanuselt, sest siis algaks kasvataja töö. Kutsikad arenevad aga kõige paremini pesakonnas mängides. See aeg jääb neil ära. Sugupuu on tundmatu. Kui kutsikal areneb välja mõni defekt, pole vastutajat kusagilt võtta. Kas see 1000 või 2000 kr. odavamalt soetatud kutsikas oli siis majanduslik võit? Kindlasti mitte.

Teise rühma kasvatajad on aga enamasti juba vanad, kogemustega. Nende käest kohe kutsikat ei saa.
Jääb mulje, et nad väga ei raatsigi müüa. Tegelikult nii ongi. Neid eriti ei huvitagi hind vaid inimene, kes kutsikat soovib. Kas talle võib oma silmaterakene anda? Kui on tegu eriti ilusa kutsikaga, siis kasvataja pakub kutsika soovijale erinevaid tingimusi (näiteks kaasomand).

Kolmas rühm kasvatajaid on aga sellised kellel on eriti välja arenenud soov ainult väga häid koeri kasvatada. Need on juba profesionaalid. Nende käest tuleb ülihea kutsikas tellida ja oodata isegi mitu aastat ja tavaliselt ostetakse neilt vanem kutsikas – nii ostja kui kasvataja lähevad välja nn. täispangale.
Koer saadab Sind sinu elus 12 – 15 aastat ja on suur rõõm kui tal poleks defekte, mida aga kahe kuu vanuses ei garanteeri ükski kasvataja, sest kutsika tunnistusel on ainuüksi 14 lähi esivanemat. Kõigi vigu on võimatu teada saada.

Kokkuvõtteks: kui soovid 2 kuu vanust kutsikat, siis palu kasvatajalt garantiid lepingusse (kompensatsioon)
kui kasvades ilmneb mõni defekt. Hambumus vaata siiski ära. Katsu, kas kutsikas pole kurt või pime, kas esineb nabasong. Uuri kutsika iseloomu ja anna teada, millised nõudmised ja soovid Sul on. Kui on võimalik, vaata üle kutsika ema ja tema hambad.

NB! Kas antud foksikuts tunneb huvi jahilooma vastu, sest meil Eestis ei saa foks välimiku tšempioniks (CH) kui ta ei soorita ära jahikatseid. Sellest tulenevalt kallineb ka kutsikate registreerimishind EKL-s (ta pole täisväärtuslik tõu esindaja). Ära usu, et suurte tiitlitega koera järglased sünnivad ülivõimetega koerteks. Rohked tiitlid näitavad ainult omaniku rahakoti paksust ja soovi domineerida näitustel. Tähed sünnivad juhuslikult ja tihti üle keskmiste hinnetega koertel – ainult et iga kasvataja ei tunne neid ära, kui nad on liiga titad. Nii nad siis satuvadki kui õnneloosid tavaliste inimeste kätte kes ei oska neid eriliselt hinnata ja teistele demonstreerida. Mõned üksikud jõuavad ka näitustele.

Vaata ka lisamaterjali ajakirjast „Eesti Jahimees“ nr.7 juuli 2005 lk.18 – 20 ja 8/9 august/september 2005
lk. 18 - 20 ja järgnevatest ajakirja numbritest.

Head õnne!