Hiina herbaalmeditsiini loogika

        Hiina kultuuri iseloomustab põlvkondade järjepidevus ja see on oma jälje jätnud traditsioonilise hiina meditsiini arenemisse. Hiina kultuuri (ja meditsiini) areng on olnud evolutsiooniline, uue põlvkonna saavutused on harmooniliselt liitunud eelnevate põlvkondade tööle. Võrdluseks, lääne kultuuri areng on sageli toimunud revolutsiooniliselt, eelneva eitamise kaudu. Seepärast on ka tänapäeva lääne meditsiinis klassikalised diagnostikavõtted nagu pulsi- ja keelediagnostika, mis olid hästi tuntud Avicenna päevil, unustusehõlma vajunud ja neid asendab valdavalt instrumentaalne diagnostika.

        Hiina meditsiinis on ajalooliselt säilinud väga loogiline kogemuslik lähenemine inimese organismile, haiguste tekkele, diagnoosimisele ja ravile. Eeskätt tähendab see haigussündroomide eristamist kaheksa põhimõtte (ba gang bian zheng) alusel. See tähendab, et haiguse iseloomu kindlakstegemisel püütakse selgusele jõuda järgmistes momentides:

    1. kas haigus on väline (biao - hõlmab nahka, lihaseid ja liikumis-tugiaparaati) või seesmine (li - on seotud siseorganitega nagu maks, kopsud või neerud);
    2. kas haigus on iseloomult külm (han - siis esineb külmakartlikkus ja soojalembelisus) või kuum (re - esinevad palavik või kuumatunne, janu, näopunetus jt. liigset kuumust iseloomustavad tunnused);
    3. kas haigus on põhjustatud liiast (shi - siis on see seotud kas liigtalitluse või millegi kogunemise, kuhjumise või väljaspoolt sissetungimisega) või vähesusest (xu - tähendab sõna-sõnalt "tühi", kui haigus on seotud vaegtalitlusega või struktuursete-funktsionaalsete komponentide vähesusega);
    4. kas haigus hõlmab keha talitluslikku, funktsionaalset osa (yang - see on ühtlasi ka "väline", "kuum" ja "hüper") või struktuurset osa (yin - see on ühtlasi ka "seesmine", "külm" ja "tühi").

        Ravimtaimi hiina meditsiinis iseloomustataksegi selle põhjal, kuidas nad mõjustavad eelnimetatud patoloogilisi muutusi. Tavaliselt hõlmab selline iseloomustus mõju organismi soojaproduktsioonisse (kas taim on kuuma, sooja, neutraalse, jaheda või külma iseloomuga; teisisõnu, kas soojendab või jahutab organismi), taime maitseomadusi (eristatakse soolast, haput, mõru, magusat, magedat, teravat ja karedat maitset), milliseid siseorganitega seotud kanaleid taim mõjustab ning millised on taime eriomadused klassifikatsioonist tulenevalt.

        Traditsioonilises hiina meditsiinis eristatakse taimi kuuluvana sellistesse rühmadesse nagu keha pinnaosasse sissetunginud patogeenidest vabastavad ravimid (jie biao yao), kuumust kõrvaldavad ravimid (qing re yao), lahtistid (xie xia yao) jt (lähemalt vt. ravimtaimede klassifikatsioon).

        Taimede hiinapärase kirjelduse tundmine avardab ettekujutust taimede kasutusvõimaluste kohta ja ehk ajendab järele mõtlema ning ettevaatlikum olema, et ravimtaimi väheste kogemuste või puudulike teadmiste juures uisapäisa, liialt hasartlikult ja liigsete lootustega kasutama ei asutaks.