VAIMNE JUHATUS


     Järgnev katkend on pärit Don Mario Mazzoleni raamatust "Katoliku preester kohtub Sai Babaga".

      Kui Sai Baba kohtub austajatega individuaalselt, teeb Ta seda selieks, et anda neile nõu, hoiatusi, soovitusi. Kord loetles Sai Baba ühele käitumisjuhiseid palunud austajale käitumisreegleid, mida Ta nimetas mõnedeks valitud kalliskivideks. Inimesi hämmastavad ja meelitavad ligi Sai Baba vahetpidamatud materialisatsioonid, kuid Ta kõige väärtuslikumad kalliskivid on heldelt jagatavad õpetused. Siin ongi sellele austajale loodud 46 pärlist koosnev kaelakee.

  1. Armastust tuleks pidada elu hinguseks.
  2. Usu, et see kõigis asjades võrdselt avaldunud armastus ongi Paramaatman (Ülihing ehk jumalik emanatsioon).
  3. See üks jumalik emanatsioon on kõigis kui armastus.
  4. Inimese esmane püüd peaks olema armastada Jumalat; see on tähtsam kui muud armastuse vormid.
  5. Selline Jumalale suunatud armastus on bhakti; bhakti saavutamine on kõige tähtsam proovikivi.
  6. Need, kelle eesmärgiks on aatman'ist (Vaimust) lähtuv õndsus, ei tohiks joosta meeleliste rõõmude järele.
  7. Tõde tuleb pidada niisama eluandvaks kui hingamist.
 8. Nii, nagu keha muutub hingamiseta kasutuks, hakates lagunema ja lehkama mõne minuti jooksul, on ka elu ilma tõeta kasutu, muutudes tülitsemise ning kannatuse lehkavaks tallermaaks.
  9. Usu, et pole midagi suuremat, väärtuslikumat, meeldivamat ja püsivamat kui tõde.
  10. Tõde on kõikekaitsev Jumal. Pole vägevamat kaitsjat kui tõde.
  11. Jumal, kes on Tõe kehastus, annab oma darshan'i (Jumala nägemisest saadava õnnistuse) neile, kes räägivad tõtt ja kellel on armastav süda.
  12. Ole alati heatahtlik kõigi olendite vastu; ole ohvrimeelne.
  13. Samuti pead sa valitsema oma meeli, olema häirimatu iseloomuga ega tohi milleski kinni olla.
   14. Ole alati erksalt valvel keele nelja patuse kalduvuse suhtes: 1) valetamine; 2) teistest halvasti riiäkimine; 3) tagarääkimine; 4) lobisemine. Neid kalduvusi tuleks igati talitseda.
   15. Püüa hoiduda viiest kehapatust: tapmisest, abielurikkumisest,  varastamisest, joovastavate ainete tarvitamisest ja lihasöömisest. Kõrgeimale elule on suureks abiks, kui neist hoitakse nii kaugele kui võimalik
   16. Hetkekski ei tohi olla hooletu ega kaotada valvsust kaheksa  meelepatu suhtes; need on iha, viha, ahnus, klammerdumine, kärsitus, vaen, egoism, upsakus. Inimese esmane kohus on hoida kõik need asjad endast  ohutus kauguses.
   17. Inimmeel on tormakas ja juhib ebaõigetele tegudele. Laskmata tal niiviisi tormata, meenutage sel ajal Jumala nime või püüdke teha midagi head. Nii toimijad leiavad kindlasti Jumala armu.
   18. Kõigepealt saa lahti halvast kombest kadestada inimesi, kellel läheb hästi; ära soovi neile halba. Ole õnnelik, et teised on õnnelikud. Ole kaastundlik hädasolijate vastu ja soovi, et neil läheks hästi. See on viis, kuidas arendada oma armastust Jumala vastu.
  19. Kannatlikkus on kogu tugevus, mida inimene vajab.
  20. Need, kes soovivad elada rõõmus, peavad alati head tegema.
   21. Viha on kerge võita armastusega, sõgedust mõistusega, valet tõega, halbu mõtteid heade tegudega ja ahnust heategevusega.
  22. Halbade inimeste sõnadele ei tuleks vastata. Hoia neist hästi kaugele, see teeb sulle ainult head. Katkesta selliste inimestega igasugused suhted.
   23. Otsi heade inimeste seltskonda isegi oma au ja elu kaalule pannes. Kuid palu Jumala õnnistust, et oskaksid häid ja halbu inimesi eristada. Sulle antud mõistusega pead ka ise püüdlema.
   24. Neid, kes alistavad riike ja võidavad maailmas kuulsust, tervitatakse kui kangelasi, selles pole kahtlust; kuid oma meelte alistajad on kangelased, keda peab kiitma kui aatman'i alistajaid.
  25. Milliseid häid või halbu tegusid inimene ka ei teeks, järgnevad nende viljad talle alati ega jäta teda maha mitte kunagi.
   26. Ahnus toob ainult muret, parem on olla leplik. Pole suuremat õnne kui rahulolu.
   27. Igasugune tülitsemise komme tuleb iseloomust juurtega välja kiskudaja ära visata. Kui seda ei tehta, õõnestab see elu ennast.
   28. Talu vapralt nii kaotust kui ka muret. Kavanda ja püüa teha tegusid, mis tooksid rõõmu ja edu.
   29. Kui sind ründab viha, siis vaiki või korda Jumala nime. Ära tuleta meelde asju, mis viha veel rohkem lõkkele puhuvad. See teeb äraarvamatut kahju.
  30. Nüüdsest peale väldi kõiki halbu harjumusi. Ära viivita ega lükka seda edasi. Need harjumused ei too vähimatki rõõmu.
  31. Püüa oma võimaluste piires aidata vaeseid inimesi, kes on tegelikult Looja enda kehastused vaese inimese kujul. Jaga nendega oma toitu ja tee neid õnnelikuks vähemalt sel hetkel.
  32. Mida sa ei soovi endale, seda ära tee ka teistele.
  33. Kahetse siiralt rumalusest tehtud väärsamme ja patte ning püüa neid mitte korrata. Palu Jumalat, et Ta õnnistaks sind õigel teel püsimiseks vajaliku tugevuse ja julgusega.
  34. Hoia eemale kõigest, mis kahjustavad su visadust ja indu teel Jumala poole. Innukuse puudus teeb inimese nõrgaks.
  35. Ära ole argpüks; ära loobu õndsusest.
  36. Ära aja nina püsti, kui sind kiidetakse, ega lase norgu, kui sind laidetakse.
  37. Kui keegi su sõpradest ei salli teist ja nad hakkavad tülitsema, siis ära vala õli tulle ega õhuta nende vaenu. Püüa armastuse ja kaastunde abil taastada nende endist sõprust.
  38. Teiste vigade otsimise asemel otsi oma puudusi; juuri need iseloomust välja ja viska ära. Piisab sellest, kui otsid ja leiad üheainsagi vea endas; sellest on rohkem kasu kui kümnete tuhandete vigade leidmisest teistes.
  39. Isegi kui sa ei saa teha või ei tee ühtegi heategu, ära kavanda ega tee ühtegi pahategu.
 40. Ära haavu, kui inimesed omistavad sulle olematuid puudusi. Olemasolevad puudused püüa aga kõrvaldada enne, kui need sulle kätte näidatakse. Ara vihasta ega hau kättemaksu su vigadele osutavate inimeste vastu. Ära vasta neile samaga, vaid ole tänulik. Teed ise suurema vea, kui hakkad otsima nende puudusi. Oma vigade tundmine on hea; teiste vigade tundmisest pole aga mingit kasu.
 41. Kui sul tekib natuke vaba aega, siis ära raiska seda tühja jutu peale, vaid kasuta mediteerimiseks Jumalast või teiste teenimiseks.
 42. Jumalat mõistab ainult Teda armastav inimene; sellist inimest mõistab aga ainult Jumal. Teised ei saa neist aru. Sellepärast ära rãägi Jumalast nendega, kes Teda ei armasta. Kui sa räägid, siis su armastus Jumala vastu kahaneb.
  43. Kui keegi räägib sulle millestki, millest ta on valesti aru saanud, siis ära otsi tema jutus vigu, vaid pööra tähelepanu ainult õigele ja meeldivale. Õigeid arusaamu tuleb hinnata kui soovitavat, mitte aga pöörata tähelepanu vääratele ja mitmetähenduslikele arusaamadele, mis on mõttetud ja õndsusele takistuseks.
  44. Kui soovid arendada keskendumist, siis ära vahi rahvahulgas või turul olles sihitult igasugust tühja-tähja. Vaata enda ees olevat teed ja pööra ümbritsevale tähelepanu ainult niivõrd, et vältida õnnetust. Keskendumine paraneb, kui käies on tähelepanu ohtude vältimiseks teel ja ei vaadata teisi.
  45. Heida kõrvale kõik kahtlused guru ja Jumala suhtes. Kui su maised soovid ei täitu, siis ära süüdista selles armastust Jumala vastu. Nendel soovidel pole mingit seost armastusega Jumala vastu. Maistest soovidest tuleb vabaneda ja jõuda armastuseni Jumala vastu varem või hiljem. Ole selles kindlalt veendunud.
  46. Kui su meditatsioon või Jumala nime kordamine (dzhapa) ei edene nii nagu vaja või kui su soovid ei täitu, siis ära lase tujul langeda ega pöördu Jumalast ära. See alandab su tuju veelgi ja sa võid kaotada sellegi suure või väikese rahu, mille oled juba saavutanud. Meditatsiooni või dzhapa ajal ära kunagi kaota tuju, lootust või julgust. Kui see juhtub, siis pea seda oma
vaimse tee (saadhana) veaks ja püüa asja parandada.
 Ainult siis, kui sa oma igapäevases elus ja kõigis tegudes automaatselt käitud ja toimid nende põhimõtete järgi, võid sa väga kergesti Jumalani jõuda.