Om
Keegi on öelnud, et geeniust eristab tavalisest inimesest keskendumisvõime.
Keskendumine võib olla positiivne või negatiivne, isetu või isekas; kõik sõltub sellest, millele keskendumine on suunatud. Kui keegi keskendub teatava soovi saavutamiseks, siis oleks soovitav lisada sinna juurde mõte “kui see on minu jaoks õige” ehk “Sinu tahtmine sündigu!” vms. Suuremal osal juhtudest, kui nii lausume, tahame tegelikult, et asjad kulgeksid meile meelepäraselt. Kuid see oleks püüe suruda meie tahet peale Jumala Tahtele. Seda ei peaks aga kunagi tegema. Varem või hiljem pead selle eest tasuma. Kunagi ütles Krišnamurti oma jutlusel: “Ole ettevaatlik oma soovidega – need võivad täide minna!”
Keskendumisvõime arendamiseks soovitaksin järgmist harjutust. Istu mugavalt ja aseta enda ette põlev küünal, nii et küünlaleek oleks enam-vähem silmade kõrgusel ning poole kuni poolteise meetri kaugusel. Hinga sügavalt sisse ning kinnita pilk küünlaleegile. Siiski ära üle pinguta, kuna võid sattuda poolhüpnootilisse olekusse ning tulemuseks võib olla peavalu või muid ebameeldivusi.
Mõne aja pärast tunned, et pilt leegist on su mällu kinnistunud. Sule silmad ja hoia seda nägemust alal, nii et leek oleks sulle nähtav ka suletud silmadega. Kui sa seda leeki ei näe kinnisilmi või kujutluspilt hajub, ava silmad uuesti ning jätka leegi vaatamist. Seejärel sule taas silmad ning püüa veel kord. Nii võid teha mitmeid kordi, kuni lõpuks õnnestub sul näha valgust oma mõttesilmadega. Võib juhtuda, et näed leeki teisevärvilisena või leek näib liikuvat sinust eemale, taandudes ikka kaugemale ja kaugemale. Mõnikord võib su nägemine olla negatiivis, nii et valgus on tume ja tagapõhi hele. Niikaua, kuni hoiad mõtteid leegile kinnistatuna, pole sel tähtsust.
Tee seda harjutust iga päev mõni minut ning järk-järgult su keskendumisvõime kasvab. See annab sulle võimaluse saavutusteks väiksema jõupingutusega, eriti looval, kunsti- või ärialal, ning mediteerimisel.
Kui oled suuteline keskenduma, siis on sellest suur abi tulemuslikuks mediteerimiseks. Siiski pole enamikul Lääne inimestel keskendumisharjumust ning neil on suuri raskusi mõtete hoidmisega kestvalt ühel asjal. Tavaliselt hüplevad inimeste mõtted ühelt asjalt teisele justkui ahvid metsas.
Suur hulk inimesi ei mõista, milles seisneb keskendumise ja meditatsiooni erinevus. Keskendumine on mõtete hoidmine mingil kindlal asjal, et eemal hoida kõige muuga seotud mõtted. Meditatsioon on valitud kujutlusega ühte sulamine.
Kui mediteerid valgusele, siis on esimene aste: “Ma kõnnin Valguses.” Teine aste annab sulle tunnetuse: “Valgus on minus.” Kolmandal astmel tõded: “Mina olen Valgus.” Sel hetkel nii sina mediteerijana kui ka mediteerimistoiming kaovad ning järele jääb üksnes Valgus ehk see, millele mediteerimine oli suunatud. Mediteerimine on vaimne toiming ning sel pole midagi pistmist maise kasu saamise ja soovidega.
Mediteerimisega alustades ei suudeta algul keskenduda vormitule ning seetõttu suunatakse mediteerimine mingile kujule, helile vms. Objekt peab olema vaimne, ülendav, kõrgusse kandev, kaunis. Mediteerimine on sind teispoole meeli kandev – meditatsiooniseisundis pole sa teadlik iseenesest, ajast või ümbruskonnast. Ainult meister on suuteline mediteerima nii, et ei keskendu mingile kujule ning toimib vormituse vallas. Sellega saavad hakkama üksnes vaimuhiiglased. Mis minusse puutub, siis olen täiesti rahul sellega, kui minu mediteerimisobjektiks on mingi vaimse tähendusega kuju.
Alguses on väga oluline kinni pidada samast mediteerimise ajast ja samast mediteerimise kohast. Tuleb istuda sirge seljaga mediteerimisasendis, kuid nii, et tunned end mugavalt. Lootosasend on selles suhtes täiuslik asend.
Enne kui alustad mediteerimist, võid lausuda om või mõnd muud mantrat. Võid ka laulda palvelaule. Seejärel süüta küünal (ning lõhnaküünal) ning asu lootosasendisse.
Sule silmad ja kujutle, kuidas lill sinu südames avab aeglaselt oma kroonlehed. Tajud, kuidas sinu sisemuses särab kirgas Valgus. See on kogu aeg olnud seal ja on ka edaspidi. Mõnel juhul võib see Valgus olla kaetud mitmekordsete katetega, mis takistavad Valguse väljapaistmist. Kuid Valgus on kogu aeg olnud olemas, vaatamata kadeduse, vihkamise, kiivuse, isekuse, ahnuse, labasuse, väikluse katteile.
Lase nüüd Valgusel täita kogu oma olemus. Too see huulte juurde, et ükski inetu sõna või sajatus ei pääseks üle huulte. Too Valgus silmade juurde, et need ei näeks madalaid ja labaseid asju, isegi kui need satuvad vaatevälja. Too Valgus kõrvade juurde, et ükski pimeduseilmast valla pääsenud heli ei saaks sind mõjutada. Too Valgus otsaesisele, et ta puhastaks meele ja mõtted. Kõige lõpuks too Valgus veelgi kõrgemale, pea kohale, kus lase Valgusel kroonina särada, tõmmates nii enda ligi Kõikehõlmava Igavese Valguse kiiri… Need langevad sinu peale justkui kuldne vihm, mis moodustab sinu ümber särava kaitsekatte, mii et pimedusejõud ei saa sulle mingit kahju teha.
Ja nüüd kujutle, et oled valgete marmorastmete jalamil, mis lähevad nii kõrgele üles, et sinu silm ei seleta, kus need lõpevad. Aga sa tead, et need viivad Igavese Valguse juurde, selle Ühe asupaika, kes andis sulle Valguse… ning kandes Valgust südames, hakkad sa ülespoole sammuma… Iga astutud sammuga muutub Valgus sinu ees natuke säravamaks… Kui sa tõused ikka kõrgemale ja kõrgemale, muutuvad astmedki järjest kõrgemaks ning kitsamaks. Aga siht on ikka veel nii kaugel… Ent sa ei loobu. Lõpuks jõuad sa laiale kõrgendikule, kus istud maha, enne kui teekonda jätkad, ja mediteerid Igavesele Jumalikule Valgusele ning sinu Jumalakujule, et see päästaks nii sind kui ka mind.
Om