Sai Baba pidevalt rõhutanud
suitsetamise ja vägivallafilmide kahjulikkust. Ta ei poolda ka astroloogiat
ega hiromantiat, sest nood pidurdavad loomulikku intuitsiooni ning on ebatäpsed.
Ka on ta noominud fakiire,
kes on kas rumalusest või edevusest laskunud veidrustesse, selle
asemel et end arendada ja teisi aidata.
Erinevate usulahkude omavahelisi
tülisid peab Sai Baba ilmalikuks rumaluseks või egoismiks.
Ka ei poolda ta kirjeldusi Jumalast kui tigedast ja kiivast olendist.
Kul inimese teele satuvad raskused,
siis õpetab Sai Baba neid kasutama enda arendamiseks.
Iga inimese kohus on teisi aidata.
Tehkem tööd mitte tuima rutiini, vaid teadlikutt oma töö
vilju headele eesmärkidele pühendades.
Vaimseid aspekte mittenägevat
inimest võrdleb ta konnaga, kes istub lootosõie kõrval
ega tea midagi nektarist. Tuleb aga mesilane ja kogub seda.
Kuna igas elusolendis on jumalik
säde, siis arvab ta: "Rumal on uskuda, et Jumal tahab saada meilt
kinki või et ta on vihane siis, kui me seda talle ei anneta."
Vaatamata oma kriitilisele
märkustele ja noomimistele on Sai Baba hulga leebem inimlike nõrkuste
suhtes, kui ta seda oli oma eelmises kehastuses Shirdi Sai Babana. Selle
kohta on ta ise toonud võrdluse, et kui ema köögis toitu
valmistab, siis on ta laste üleannetuste vastu karmim, kui toidujagamise
ajal.
N. Kasturi toob ära mitmed võimalused,
mil Sai Baba võib inimsaatusesse sekkuda:
1) kui teil on mingi Sai Babalt saadud
objekt;
2) kui Te ohu puhul palute kogu südamest
Jumala abi;
3) kui olete Tõe teenimisele pühendunud
inimene, sõltumata sellest, mis usku Te olete või mis kujul
Jumalat austate.
Mõttetu on püüda kohe saavutada ülikõrgeid eesmärke. Targem on koondada oma jõud lähima vaimse eesmärgi saavutamiseks. Sealt näeb juba selgemini ka järgmist sammu.
Need, kes samastavad end vaid kehaga, kulutavad rohkem toitu; nad nõuavad suuremat toiduvalikut ja nad pühendavad palju tähelepanu oma väljanägemisele, nad muretsevad rohkem mugavuste eest."
Elul suurlinnades on Sai Baba arvates palju varjukülgi: "Seal muutub inimene palju riiakamaks, ahnemaks ja julmemaks. Linn muudab kõne standardiseerituks. Keset kiirustamist, muretsemist ja võitlust vara ning esinduslikkuse pärast eiratakse inimeses peituvat jumalikkust."
Vaimse arengu jaoks soovitab Sai Baba tegelda
kunstidega. Poeesiast arvab ta nii: "Poeet on võimeline
filosoofist rohkem avastusi tegema Ta tunnetab ja teab, mis on tulemus,
ta on teadlik Jumalast. India traditsioonis on kavi ehk poeet jumalik.
Seetõttu on tal ka suur vastutus... Ta peab viljastama ja väljendama
jumalikke pürgimusi inimeses.
Selliseid põhiprobleeme nagu
elu ja surm, vabadus ja saatus, tõde ja eksimus, voorus ja kiusatus,
tõus ja langus, püüdlemine ja saavutused, käsitlev
poeesia kestab sajandeid. See puudutab midagi sügavat inimese sisemuses.
Kirgedest, tunnetest ja arutlustest on sügavam inspiratsioon, see
valgustatuse allikas..."
Baba ei pea lugu pinnapealsest keigarlikust
luuletamisest, raevust õhkavatest värssidest, mõttetutest
rütmidest ja pudi-padist: "Ära eksita teisi oma ebausu ja segase
mõtlemisega."
Tõeotsijaile on suunatud järgmised Sai Baba sõnad: "Tee vaid üks samm edasi, ja juba astun mina kümme sammu sinu poole. Vala või üks kahetsuspisar ja juba pühin ma sajad pisarad su silmist."
Sai Baba on öelnud, et tänapäeva
maailmas on üksikute inimeste kadeduse ja viha sädemed koondunud
hiiglaslikuks ülemaailmseks tulekahjuks. Seda suudavad kustutada vaidneli
tuletõrjujat, kes peavad tegutsema kooskõlas. Need neli tuletõrjujat
on järgmised.
1. Tõde enda olemuse ja Jumala kohta
2. Seadmus ehk õige käitumine, s.o
tõe praktiline rakendamine.
3. Hingerahu, mis tuleneb tõe rakendamisest.
4. Jumalik armastus, mis annab tõe valgusele
soojuse, kohuse täitmisele innukuse ja hingerahule ülluse.
Õiget suunda valida ja sellel püsida aitab inimese sisehääl. Naudinguiha ja laiskus võivad sisehäält mõnda aega summutada, kuid lõpuks sunnivad havast karmast kuhjunud kannatused ka puupäist inimest kannatuse põhjusi otsima.
Tavainimese tüüpiliseks veaks peab Sai Baba ettekujutust, et ta on nii või teistsuguse nimega keha. Tegelikult on meil kehastusi sama palju kui puul lehti, Ka inimtasandil on meil olnud palju nimesid. Milline neist on siis õige?
Sai Baba on öeldud, et analoogselt keha puhtusele on regulaarseit vaja puhastada ka hinge. Häda neile, kellele miski pole püha! Vaimsel tõusuteel on aga see, kes liidab õilsatele mõtetele armastuse.
Karmast
"Kõik olendid, nii mehed kui naised,
puud ja loomad, ussikesed ja putukad - kõik nad loovad karmat. Kõik
universumis on seotud karma seadusega".
Inimese puhul moodustub peenmateriaalne
karma inimese hinge mõtte, sõna või teo tagajärjena.
Üldjuhul, nagu ka füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste,
sotsiaalsete ja teiste loodusseaduste puhul toimivad seaduspärasused
automaatselt. "Jumal on vaid tunnistajaks inimeste tegudele. Ta on kõrgemal
vihkamisest või vihast. Karistus tuleb inimesele ta enda tegude,
mitte Jumala läbi."
Väga harva esineval erandjuhui, mida
on ka Jumala armuks nimetatud, võib Jumal inimese karmat muuta.
Tavaliselt hävitab ta osa halba karmat. Mõnede kirjandusviidete
andmeil võib ta aga üksikutel juhtudel negatiivse karma kestvust
või intensiivsust suurendada, et inimene oma väärkäitumisest
täielikult loobuks.
Sai Baba on öelnud: "Minu arm võib
kahjustava karma ka võtta, millele te muidu oleksite pidanud alluma."
Võib tekkida küsimus - kas
saab nimetada armuks seda, kui keegi vaimselt või kehaliseli kannatab?
Sai Baba toob võrdluse emast ja ta kahest pojast. Üks poeg
on haige ja talle annab ema mõrudat
ravimit. Teine poeg on terve ja tema saab kommi. Vaatamata erinevale
käitumisviisile armastab ema mõlemat poega.
Siin ilmneb paradoks - mõnelgi
puhul võib haigus olla "ravimiks" mõne iseloomus peituva
pahe vastu! Sai Baba on veel öelnud, et ka inimene ise saab oma halva
karma mõju vähendada vaimsete teadmiste ja oskuste arendamisega.
Oletan, et seda olukorda võiks võrrelda kaardimänguga,
kus osav mangija võib ka kehvade kaartidega rahuldavalt hakkama
saada.
Olulisteks halva karma moodustajateks ning
vaimse arengu pidurdajateks peab Sai Baba lõbujanu, vihkamist ja
ahnust. Tüüpilisteks arengupiduriteks on ka soov end kiita ja
teisi laita.
Läbi aastatuhandete on inimesed pöördunud
oma palvetega Jumala poole. Selle põhjuste pingerida oleks järgmine:
1 Inimene on tõsiselt hätta sattunud.
2.Ta soovib midagi saada.
3.Ta palub kellegi teise (tavaliselt lähedase)
inimese heaolu eest.
4.Ta palub valgustust, kuidas ta võiks
end jumalikule teele pühenduda.
Jumalale pühendumist on sanskritis nimetatud
bhaktiks, vaimseid teadmisi aga dzhnjaanaks. Sai Baba rõhutab nende
kahe jõu liitmise vajadust. Samamoodi nagu tule ja vee energia muudetakse
vedurikoldes edasiviivaks jõuks, on tasakaalustatud arenguks vajalik
liita teadmised ja armastus-pühendumus.
Sai Baba hoiatab liigse teoretiseenmise eest. Ta ütleb, et liiga palju raamatuid viitab vaimsele haigusele, see on, nagu oleks toas liiga palju ravimeid.
Kõigi arenguvariantide aluseks on kooskõlas olek oma vaimse olemuse, jumaliku sädeme ehk Aatmaga. Kui see soov on tugev, kujuneb kõik muu iseenesest.
Omada korraga palju soove on sama kui reisida mõttetult suure pagasiga.
Vaimse küpsuse näitajaks on saatuselöökide taluvus. Noore, toore pähkli võib ka näppude vahel puruks pressida, valminud küpsele pähklile ei tarvitse ka rusikahoop viga teha.
Kõige soodsamaks inimese arengu keskkonnaks
peab Sai Baba tervislike eluviisidega perekonda.
Austust oma vanemate vastu peab ta endastmõistetavaks:
"Kui te olete vanemad jätnud mure ja häda kätte, on teie
elu olnud traagiliselt mõttetu...Kui te valmistate oma vanematele
rõõmu, on ka teie lapsed teie vanaduspäevil teie rõõmu
allikaks."
Haigustest
Meedikud teavad, et on olemas grupp nn.
psühhosomaatilisi hagusi, s.t. ihulikke haigusi, mille põhjuseks
on emotsionaalne tasakaalutus või vihkamine. Seda kinnitab ka Sai
Baba: "Vaimne nõrkus on suurim haigusetekitaja". Parim ravim nende
vastu on rahunenud ja tasakaalukas meel.
Haiguste tekkes peab Sai Baba peale dieedi
vastutavaks negatiivsete emotsioonide olemasolu: "Vihkamine ja kadedus
moonutavad inimese näo ilu. Isik, kes on ahne, ihar, vihane või
kade, haigestub seedeorganite või närvisüsteemi haigustesse."
Psühhosomaatilisi haigusi põhjustab
ka hirm. Selle kohta ütleb Sai Baba nii: "Hirm on asi, mis ei puuduta
iial inimest, kes teab, et ta on jumalik säde."
Sai Baba toonitab mõtteviisi ja
emotsioonide tähtsust haiguste tekkel. Kui pika aja jooksul käivad
inimesest läbi kurjad mõtted, ärevus, hirm, närvipinge,
ahnus, kurbus, lootusetus - siis inimene jääb haigeks. Suurt
ohtu inimkonna tervisele näeb Sai Baba suitsetamise ja narkomaania
levimises. Pidades silmas kogu rahva tervist, soovitab Sai Baba loobuda
liha söömisest, suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest.
Südamehaigused tekivad aga muretsemise,
kurvastamise ja rasvase toidu koosmõjul.
Üldtuntud on Sai Baba soovitus loobuda
lihatoitudest, soovitus süüa taimetoitu. Vähem tuntud on
ta soovitus valida võumalusel ka seltskonda, kellega koos süüakse.
Toidu mõju on parem, kui seda süüakse vaimses õhkkonnas.
Täheldan, et Sai Baba on kasutanud
depressiooni põhjusest rääkides huvitavat väljendit
- "mis näivad kaotusena". Ideo-terapeut (arutlustega ravija) leiaks
siit mitu pidepunkti.
1. Kellegi või millegi kaotus on
saatuse paratamatu episood, mis aitab vabaneda suuremast või vähemast
hulgast halvast karmast.
2. Ükski sündmus pole 100% hea
või halb. Mingi kaotuse puhul arenevad uued tegevusliinid, mis võivad
viia arengu ja heaolu poole.
Depressiooni, aga ka mitmete haiguste puhul
soovitab Sai Baba korrata Jumala nime. Mitte mehaaniliselt, vaid sooviga
tunnetada jumalikku sädet iseendas. Jumala nime kordamist ja palvelaulude
laulmist peab Sai Baba muu hulgas ka haigusi ennetavaks vahendiks.
Rikkust peab Sai Baba eelsoodumuseks haigustele,
sest rikastel puudub hingerahu. "Kõikide inimest ründavate
haiguste põhjuseks on rahutu meel. Kogu maailmas täheldatav
tohutu haigestumuse kasv on tingitud meelerahu puudumisest. Et vabaneda
haigustest ja elada harmoonilist tervet elu, tuleb inimesel arendada rahulikku
meelt." Ega ilmaasjata lausuta india palvelaulude laulmise eel ja järel
kolm korda "rahu": kehale, meelele ja hingele. Shaanti, Shaanti, Shaantihi!
Nõuandeid
Sai Baba hoiatab isehakanud "gurude" eest,
kes peavad oma hüsteerilisi elamusi religioosseks ekstaasiks või
jooga samaadhiks. Nad on vaid koormaks oma õpilastele ja taotlevad
välist kuulsust või omakasu.
Väike või lühiaegne pingutus
annab ka väikese tulemuse. Kui lisame teelusikatäie piima liitrile
veele, pole olulist muutust märgata. Kui hõõrume raudpulka
vastu karedat pinda, siis see kuumeneb; kui aga teeme hõõrumises
pikki vaheaegu siis pole olulist muutust oodata.
Kui tajume kogu elava välise erinevuse taga sisemist ühtsust, siis kaob vihkamine. On's vasemal käel mõtet vihata paremat?
Kui tegelda meditatsiooniga, siis on soovitav seda teha samal kellaajal ja samas kohas.
Jumala poole pöördumises on soovitav
kasutada alati sama nime. Kui kordame mõttes Jumala nime, siis tuleb
ka püüda tajuda ühtsust Temaga. Mehaaniline kordamine on
ajaraiskamine. Sai Baba toob võrdluse. Võime sadu kordi pomiseda
penitsilliini nime, aga põletik püsib sellele vaatamata. Alles
ravimi sissevõtmisel ilmneb toime.
Meil on Jumalalt abi palumise õigus
alles siis, kui oleme probleemi lahendamiseks teinud kõik meist
endist sõltuva. Kui midagi paluda, tuleb seda eelnevait
hoolikalt kaaluda. Kuna me ei tea eelnevalt enda minevikku, oleviku kõiki
detaile ega isegi lähitulevikku, on parem soovida lihtsalt kaasabi
oma arengule, jumala armu.
Jumal on jõud. Ta annab, mida palute; seepärast jälgige hoolikalt, mida palute. Et mitte sattuda soovidepuu juude ja tulla sealt lustakalt tagasi, käterätt näpus, sest seda te palusite ja seda te saite."
"Sõnadel on tohutu jõud. Need võivad äratada tundeid, aga võivad ka neid vaigistada. Need juhivad, need põhjustavad raevu, need selgitavad, need tekitavad segadust… Jumala nimi, mida lausutakse armastuse ja usuga, on jõud, mis toob innuka püüdlejani jumala armu. See võib anda kujuteldamatu jõu ja julguse."
Kui Jumal või guru ilmub teie unenäos, siis on see tema soov, mitte mingi muu unenägu tekitav põhjus. Mitte kunagi ei juhtu seda teie enda soovi kohaselt. Kõigepealt püüdke saavutada armu oma harjumuste parandamisega, vähendades oma soovide hulka ja puhastades oma kõrgemat loomust. Iga samm muudab järgmise kergemaks. Selline oa vaimse tee omapära. Iga sammuga kasvab teis jõud ja enesekindlus ning te muutute järjest suuremaks armastuse allikaks."
Sai Baba ei pea lugu välistest, religioossust
rõhutavatest detailidest (riietus, soeng, atribuutika, kombed).
Ta ütleb, et tõeline vaimsuse austaja ei pea tingimata pühapiltide
kummardaja olema. Oluline on sisemine areng:
- püüd eetiliselt käituda,
- olla sõnapidaja, rääkida
tõtt,
- tunda õnnetutele kaasa ja neid
aidata,
- jagada teistele rõõmu.
Ole õnnelik!
