SAI BABA OMA ÕPETUSE TUUMAST

John S. Hislopi raamatust "Vestlused Sathya Sai Babaga"

        Hislop: Mis on Svaami õpetuste kõige peenekoelisem tuum ja mis on ümber selle tuuma, mida peab tegema, selleks et mõista Tema õpetuste kõige peenekoelisemat osa?

         Sai: Svaami õpetuste kõige peenekoelisem osa on armastus. Seda peenekoelist tuuma ümbritsev ring, selleks et mõista tuuma, on vaimne tegevus: mediteerimine, Jumala nime kordamine, heade inimestega vestlemine, meele eemalesuunamine kahjustavatest mõtetest jne. Iseenesest pole neil vaimsetel tegevustel mingit väärtust. Ainuke asi, mis omab tõelist väärtust, on armastus. Inimestega tegeldes paneb Svaami tähele head ja eirab halba, selleks et muuta tugevamaks   head.  Svaami õpetus kirjeldab justkui poodi suhkru järele minekut. Siis otsitakse, kus asub suhkur, ostetakse suhkur ning ei hoolita muudest poega parasjagu seotud asjaoludest, nagu poepidaja minevik ja iseloom, tema suhted teiste inimestega, tema väljanägemine, see, kas ta on pikk või lühike, noor või vana jne.

         Svaami õpetustes on maailmas elamist puudutavas osas kesksel kohal Jumala ehk põhilise väärtuse märkamine teistes inimestes ning selle väärtuse armastamine, vaatamata inimese kõikidele tegudele, omadustele, eksimustele ja iseloomule. Ning see armastus Jumala vastu inimeses, mida siin on silmas peetud, on vaimne armastus, mitte ihuline armastus.

         Ehkki inimeses nähakse Jumalat, ei tähenda see veel, et inimese maise loomuse osas kõik tema eksimused tähelepanuta jäetaks või teda aina imetletaks või temaga ei tõreldaks, kui tema maine osa  on halvasti käitunud. Isegi siis, kui nähakse, armastatakse ja peetakse silmas Jumalat selles inimeses, tuleb teda ikkagi noomida, juhtida tähelepanu eksimustele ja halvale käitumisele, nõrkustele    jne. Ja nõnda ei ole see tegelikult mingi karmus. Oluline on siin ajend.

        Kui töömeeste vahel on tänavakaklus ja üks neist riivab taskunoaga teise kätt, ilma et see mingit märkimisväärset viga tekitaks, tuleb ometi politsei ja paneb mehe türmi. Samal ajal võib lähedalasuvas haiglas kirurg võtta terava noa, lõigata inimese ihusse kümmekonna sentimeetri pikkuse haava, selleks et pimesoole osa eemaldada, ning seda tegevust hinnatakse väga kõrgelt.

         Seega, ühel juhul tekitab arst inimesele tõsise haava ja saab kiita; teisel juhul aga, kui töömees teist vaid kriimustab, pannakse ta trellide taha. Kõik oleneb tegija ajendist.

         Mõnikord peab Svaami soovitavaks inimest opereerida, st tekitada talle haav, ütelda midagi, mis võiks seda inimest sügavalt riivata või välja tuua mõned tema halvad omadused – selle asemel, et hoida vaateväljas üksnes head. Ent kui Svaami teeb nõnda, siis on eesmärgiks inimese aitamine, mitte aga ravialuse haavamine ning talle kahju tekitamine.

         (Seejärel pöördus Svaami Hislopi poole ja kõneles vahetult talle.)

         Kõigi nende küsimuste esitamine ja kahtluste hajutamine on igati õige, ning sa katsud järele Svaamit ning Svaami annab sulle vastused. Aga kui see kõik on möödas, siis järgmisel korral on küsijaks Svaami ning sind katsutakse järele ning sul peavad olema õiged vastused nii meeles kui ka südames. Praegu tuleb kõigist kahtlustest vabaneda, selleks et homme saaks Svaami sinu olemust täita millegi uuega, n-ö teha sulle võidmise uue õliga.