Kooskõla loodusega: suvine tervishoid
Kui kevade vaimseks väljenduseks on heatahtlik südikus ja otsustavus, siis suvel on selleks teo- ja elurõõm. Selline kirgas rõõmutunne ei sõltu tingimustest – et oleks palju raha, luksuslimusiin või muid hüvesid. Pigem vastupidi – kui suudame rõõmustada vaid asjade üle, jääb õnn alati üürikeseks. Suvi on paras aeg rõõmustamaks selle üle, et päike paistab, lilled õitsevad ja linnud laulavad.
Siiski hoiatab hiina meditsiin ülemeeliku rõõmu ja liigse lustimise eest – see muudab inimese energia lõdvaks ning võib nõrgestada südant ja eluvaimu.
Suvi on ka aeg armastuseks. Kuid siingi on sobiv meenutada targemate kogemust, et pettumusi ei too üksnes selline armastus, mis ei sea tingimusi. Hiina arstid on sajandeid manitsenud hoidumast liigsete kirgede, kombelõtvuse, egoismi, apluse ja isegi liigse lobisemise eest, sest kõik need viivad meelerahu ja tasakaalu inimese südamest.
Suve kohta on hiinlastel sama soovitus nagu kõlab eesti vanasõna:”Vara välja, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi”. Keha on täis energiat ja see ringleb vabalt, kui nauditakse pikka päeva ja hoidutakse vihastumisest. See on nii, sest kuigi suvi on tule aastaaeg, mil oht on südame-veresoonkonna haiguste avaldumiseks, hoiatab hiina meditsiin, et ka eelmise aastaaja organiga seotud patoloogiad võivad nüüd manifesteeruda. Seega on suvel jätkuvalt vaja hoolt kanda maksa eest ja meeles pidada, et see organ reageerib eeskätt vihastamisele ja ärritatusele. Seepärast puhasta süda ja meel ning säilita hea tuju.
Kuigi suvel on soe, ei tohi kuuma keha järsult maha jahutada. Ei ole hea seista tuuletõmbe käes lahtise ukse või akna juures või higisena külma vette minna. Ka liialt külma joomine palavaga ei too midagi head – võib saada kõhulahtisuse või kurguvalu. Mõistagi pole liigne päevitamine tervislik, eriti keskpäevasel ajal, sest osooniaukude tõttu on keskpäevapäike lausa vähkitekitav.
Suvel on parem süüa vähem mõrumaitselist ja rohkem haput. Ettevaatust rasvaste ja praetud toitude ning alkoholi ja kohviga, sest need tekitavad organismi sisemusse kuumust ja selliselt võivad panna südame puperdama või võtta kehast jõu. Kel süda nõrk, võiks suve kasutada südame turgutamiseks. See tähendab, et pööratakse rohkem tähelepanu toitumisele ja tehakse harjutusi südame tugevdamiseks. Eriti kasulik on suvine soojus neile, kel pulss aeglane või vererõhk madal. Loomseid toiduaineid piiratakse rohke rasva- ja kolesteroolisisalduse tõttu, selle asemel saab süüa rohkem värskeid aedvilju. Eelistada täisteratooteid peenjahust toodetele (viimased on oma iseloomult “kuumemad”). Jällegi kehtib tuttav vanasõna, et parem suutäis soolast kui maotäis magusat (magus tekitab kuumust). Siiski ei tähenda siin suutäis soolast mitte suutäit soola – südamehaiged peaksid hoopis piirama keedusoola ja sooda hulka, sest need hoiavad kehas vett kinni ja soodustavad seega turseid ning vererõhu tõusu. Higistamise tõttu on soolavajadus suvel siiski olemas, kuid tasuks eelistada kas meresoola või spetsiaalset pansoola, mille koostis vastab enam keha (ja südame) vajadustele.
Kel vähe liikumist või süda nõrk, peaksid ära kasutama aja, kus päike ei ole veel kõrgele tõusnud ning õhk on värske ja karge. Siis tuleks teha kas jõukohane jalutuskäik või mingeid muid harjutusi. Samahästi sobib õhtune päikese loojumisele eelnev aeg, kus taevas on täis värve. Ka südamele kasulik kümblemine või ujumine on hea ette võtta just nendel aegadel. Hiina meditsiin rõhutab, et süda ja neerud (tuli ja vesi) peaksid olema omavahel energeetilises seoses, kümblemine kaunis looduslikus veekogus seda just soodustabki. Siis on närvid korras ning vaim ja tahe tugevad.
Kui kuuma ilmaga süda siiski streikima kipub, on hea, kui käepärast olemas ravimtaimed. Aidata võivad viirpuu marjad ja –õied, südamerohu ürt, palderjanijuured, ubalehe ja naistepuna ürt ning aasristiku õied. Tugevamatest vahenditest on kevadadoonise ja maikellukese ürt, kuid neid võiks mürgisuse tõttu kasutada siiski vaid arsti järelvalve all nii nagu tänapäevaseidki südameravimeid.
