Sügisel päevad lühenevad ja elutempo aeglustub. See on küpsemise, viljade noppimise, saagi koristamise ja tallele paneku aeg, ettevalmistus veelgi tagasitõmbunumaks talveperioodiks. Vaimses plaanis tähendab see kokkuvõtete tegemist, kordasaadetu meenutamist, rahulolu tehtuga ning vanast ja üleliigsest loobumist. Nii on jätkuvalt oluline positiivne ellusuhtumine, hingerahu ja sellest tulenev õnnetunne. Vaimu hoidmine tugevana, tahte, vapruse ja otsustusvõime arendamine, enesedistsipliin ning optimism aitavad meelt tasakaalus hoida. Kui liialt nutetakse taga suve kadunud ilu, poeb koos pimeda aja saabumisega hinge nukrus ja äng ning mõtliku tasakaalukuse asemel on hoopis hinge näriv masendus. Meenutame, et nii nagu puud-põõsad heidavad sügisel maha tarbetuks muutunud leherüü, peaks ka inimene lahti saama tarbetutest ambitsioonidest ja kasututest emotsioonidest oma hinges. Sellele aitab kaasa helduse arendamine kinkimise, annetamise ja loobumise näol. Sügis lubab aduda seda, mis meie elus on tõeliselt väärtuslik. Mida enam tunnetame omaenese väärtusi, kõike sellist, mida rooste ei riku, seda vähem vajame tunnustust väljaspoolt ja asju enesehinnangu tõstmiseks. Vaatame oma hinge ja viskame sealt minema kõik kadeduse, vimma, vihkamise, eelnevad solvangud ja eelarvamused.
Kui ilm ja aeg vähegi lubavad, on hea minna õue, parki või metsa ja nautida sügisest värvikirevust ning lasta looduse kaunil rahul oma hinge voolata.
Kasulik on õhtul varem magama minna ning hommikul vara tõusta.
Toitumist on vaja kohandada selliselt, et organismis tugevneks struktuurne (rahulik ja külm) yin osa. Sügisene vitamiinirikkus aitab sellele ise kaasa. Kasulik on süüa rohkem haput ja mõrumaitselist toitu. Teraviljad, aedviljad, kaunviljad, päevalille- ja linaseemned, pähklid, pirnid, ploomid, õunad, kartulid, tomatid, seened – kõik see küllus ootab üha uute retseptidena järele proovimist. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama toortoitu, mis sobis suurepäraselt suveaega (sügisel eelistame rohkem soojaandvaid suppe), teisest küljest aga väldime raskeltseeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisseviivat õlut (alkoholilembestele sobib sügisesse paremini vein).
Hingamisteid kaitsva sügisese profülaktilise vahendina võib aeg-ajalt tarvitada keedetud, hautatud või küpsetatud pirne ingveri või meega. Ärritava köha puhul võib toimida järgmiselt. Pirnil lõigatakse südamik välja ja pannakse asemele lusikatäis mett, seejärel hautatakse pirn pehmeks ja süüakse paar sellist pirni päevas. Külmetuse korral või selle vältimiseks võib vees keeta (5-10 min) pirnilõikusid koos värske ingveri lõikudega. Süüa-juua soojalt, võib juurde lisada mandleid.
Ettenägelikumad inimesed korjavad või hangivad juba suvel valmis ravimtaimi sügisel kimbutavate külmetushaiguste vastu. Kurguvalu ja ärritava köha korral aitavad kassinaeri, tokkroosi ja altee õied-lehed-juured, üheksavägise (või kõrge vägiheina) õied, paiselehe õied ja lehed. Värske külmetuse korral (kui esineb külmatunne ja palavik puudub või on vähene) aitab küüslauk ning teedena pärnaõis, vaarikas, pronks-lutiklill (perilla) ja värske ingver. Valutavaid liigeseid ravivad paju ja saare koor, soopihla juurikas (viinaleotisena), angervaksa lehed, pihlaka marjad ning aas- ja põldkannikese, hariliku mailase, linnurohu, sööt-reiarohu, kanarbiku ja kuldvitsa ürdid.
Meie kliimavööndis vastab sügisele hiina mõistes kõige enam ehk vananaiste suvi. See on kena päikesepaisteline kuiv periood, kus ilmad pole enam nii kuumad ja ka nõrgema tervisega inimesed (sealhulgas küpsemas eas naised, kel tihti emotsionaalsetel põhjustel on “ülemine soojendi” ehk süda ja kopsud hiina mõistes liialt “kuumad”), kes suvepalavust pelgasid, saavad lõpuks nautida lõunapäikest. See on aeg, mida sellised inimesed saaksid kasutada keha turgutamiseks ja treenimiseks. Siiski talub organism sügisel vähem koormust kui suvel, seetõttu olgu siis kehatreening raskuse poolest kergem kui suvel. Maal elades ja töötades saab organism tihti suurema koormuse kevadel ja sügisel, mistõttu liigesprobleemid ja kaela-nimmehädad just siis ägenevad. Meie tingimustes, kus sügis reeglina on vihmane ja tuuline, on vaja hoolikalt jälgida ilmastiku kapriise ja vastavalt sellele riietuda. Vastasel korral lisandub valutavatele liigestele veel tilkuv nina. Ka magamatus, emotsionaalne pinge ja ületöötamine nõrgestavad organismi kaitsevõimet, ehk nagu hiina meditsiinis öeldakse, kaitseenergiat wei qi, mistõttu kurnatud inimene haigestub külmetushaigustesse alati kergemini.
Et töödest vintsutatud liigesed öösel paremini välja puhkaksid ja taastuksid, on hea õhtul enne magamaminekut veidi tegelda enese mudimisega või lasta seda teha kellelgi lähedastest. Lihtsamad, kuid piisavalt tõhusad mudimisvõtted on patsutamine, pühkimine ja hõõrumine väikeste ringikestega (nii päri- kui vastupäeva). Alustatakse ülevalt ja liigutakse järk-järgult allapoole, haigemate kohtade juures pikemalt peatudes. Samaaegselt võib haigeid kohti sisse määrida mõne apteegist muretsetud järeleproovitud määrdega.
Vanasti lasid taluinimesed väikestel lastel oma seljal tallata. See meenutab hiina massaazhi selles mõttes, et traditsiooniliselt ka hiinlased kasutasid masseerimisel sageli lisaks kätele oskuslikult jalgade abi.
Et külm ja tuul sügisel kergesti kontidesse poevad, on eesti rahvameditsiinis vägagi hinnatud abinõu sedalaadi haiguste vastu kuumas saunas ihu nuhtlemine lõhnava kasevihaga. Ka hiina meditsiin kinnitab, et higistamine aitab sissetunginud külmast-tuulest jälle lahti saada. Kes aga tahab kindel olla, et kondid ja luud järgmisel päeval veel enam valutama ei kipuks, püüdku vältida peale sauna naha kiiret mahajahtumist. Seetõttu ei maksa saunas käia kiirustamisi. Ent ka pidusöögid ja alkohol ei sobi saunaraviga kuidagi kokku, parem kui peale sauna üldse midagi ei söödaks, vähemalt mitte priskeid praetud lihatoite. Saunapeost õlle ja grilliga ei maksa tervise paranemist loota.
Selliselt, tajudes sügisest
loobumise ilu, saame sillutada teed talvisele rahule.
