Maa tähistab keskpaika, seega tuleks vastav aastaaeg paigutada kusagile keskele. Üks võimalus on selleks kahe aastaaja vaheline aeg nn intersessoon, mille pikkuseks tuleb 18 päeva. Niiviisi teeb ka intersessoonide summa kokku 72 päeva, nagu igal ülejäänud neljal aastaajal (ligikaudu). Tegelikult jääks intersessoon iga põhiaastaaja (neljast) lõppu, vahetult enne järgmise aastaaja algust, siis kui areng toimub maa hinguse mõjul.
Teise võimalusena vaadeldakse viienda aastaajana perioodi, mis kestab suvisest pööripäevast sügise alguseni hiina kalendri järgi (sel aastal 8. augustini) ning kus ilm on niiske ja palav. Loodus areneb sel ajal samuti maa hinguse mõjul. Ka meil on selline ilm teinekord juulis vihmasadude perioodil. Meie arstidki teavad, et suvel juulis haiged ei taha hästi paraneda ja esineb rohkem tüsistusi. Hiina meditsiin vaatleb sellist aega kui põrnale (hiina mõistes) ohtlikku, sest ülemäärane niiskus võib põrna kahjustada. Kui pikalt vihma ja tuule kätte jääda, võib areneda seisund, kus esineb iiveldustunne, isutus, suu on kleepuv, esineb väsimus ja raskustunne kehas, jäsemed ja pea on rasked, kõht lahtine. Sellised on liigsest niiskusest põhjustatud haiguse tunnused.
Niisugune pilt võib areneda alati niiske ilmaga, kui lisanduvad möödalaskmised toitumises. Seepärast soovitatakse hiina meditsiinis kõikidel nendel perioodidel, kus valitseb maa hingus (aprill, juuli, oktoober ja jaanuar), teinekord lisaks nädal enne ja pärast pööripäevasid, isegi paha ilmaga või mistahes ajal, kui esinevad seedehäired, pöörata toitumisele enam tähelepanu.
Aupaklik suhtumine toidusse võiks alata juba sellest, et söögilaua taha istudes unustame kõik mured, mingil juhul ei tee me seda tusasena või vihasena. Eesti kristlikes maaperedes kohati siiani säilinud söögipalve traditsioon teenib sama eesmärki. Seedimisele aitab kaasa, kui sööme aeglaselt, närime toidu hästi läbi ja naudime toidu lõhna ja maitset. Peale söömist võib masseerida peopesadega ringikesi tehes veidi kõhtu ja jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamatust, kuid seda ei tasu ette võtta vahetult peale sööki.
Toidud tehakse võimalikult lihtsad, ei liialdata maitseainetega. Põrna (hiina mõistes) tugevdab mage maitse.See ei ole keele peale pandud suhkru magusus, mis isegi kurnab põrna välja, vaid teravilja magusus, mida tunneme näiteks leiva mälumisel. Kevadel ja suvel süüakse siis enamasti aed- ja köögiviljast tehtud toite, sügisel ja talvel teraviljatoite. Hästi mõjuvad mung-oa idandid. Seedehäirete korral soovitatakse vältida keemiat, rafineeritud toite, tavaliselt ka valget suhkrut, mune ja piima. Isegi kuumal ajal ei maksa tarvitada külmkapist võetud sööki-jooki, vaid lasta sel eelnevalt üles soojeneda.
Järgnevalt mõned ravitoitude retseptid seedehäirete raviks.
Lihtsa kõhupuhitust ja seiskust kõrvaldava pudru saab peenestatud porgandist (500g) ja riisist (100g), mis koos keedetakse veega pehmeks ja lisatakse maitse järgi veidi pruunsuhkrut (süüa soojalt).
Külmast tekkinud iivelduse ja kõhulahtisuse korral aitab riisipuder ingveriga (100g riisi ja 5g kuivatatud ingverit).
Kõhuvalu, kõhupuhituse, isutuse ja iivelduse korral aitab riisipuder apteegitilli seemnetega (50g riisi keeta pudruks ja lisada 5-6g röstitud ja jahvatatud apteegitilli seemneid, maitseks pruunsuhkrut).
Kõhupuhituse, kõhulahtisuse ja iiveldusega
külmast aitab riisipuder kardemoniga (50g riisi keeta veega pudruks
ja lisada 5g jahvatatud kardemoni, maitsestada kristallsuhkruga).
Bakteriaalse kõhulahtisuse, südamenõrkuse
ja tursete korral võib proovida riisiputru rohelise teega (10g rohelist
teed 100ml keeva vee kohta, peale tõmbamist lisada 50g riisile juurde
pudru keetmiseks, maitsestada suhkruga).
Suvekuumusega tekkivaid palavikuhaigusi aitab ära hoida ja leevendada riisipuder mung-ubadega (250g riisi ja 50g mung-uba, maitseks kristallsuhkrut).
Kui esineb kurnatusseisund peale rasket haigust, vanadusest või alatoitlusest, sobib põrna (seedimisvõime) ja mao tugevdamiseks ning jõu andmiseks riisipuder piimaga (100g riisi keeta veega poolpehmeks, seejärel lisada kas lehma-, kitse- või utepiima -väikelastel ka ema rinnapiima- ja keeta pudruks, maitseks valget suhkrut).
Põrna (ehk seedefunktsiooni) ergutamiseks võib tarvitada profülaktilisi taimeteesid selliste ürtidega nagu köömned, tilliseemned, aniisi- ja apteegitilli seemned, kalmusejuurikas, palderjanijuur, hiidiisopi ürt, ubaleht ja kibeohaka ürt.