1. Yuan qi (ürgne qi, algne qi, päritud qi, neeru qi) on inimese keha normaalset kasvu ja arengut säilitav ning siseorganite ja -elundite (zhang fu) talitlust aktiveeriv ja toetav pärilikult omandatud jõud. Yuan qi päritolu omistatakse Taevale, see toidab keha kombineerumisel toidu essentsiga.
2. Zong qi (rinna qi) on sissehingatud värske õhu ning toidust põrna ja mao toimel omandatud toidu essentsi kombinatsioon. Zong qi moodustub kopsudes ja akumuleerub rindkeres. Zong qi aitab kopsudel hingata ja südamel verd ringluses hoida. Kui zong qi ei ole võimeline allapoole laskuma, siis veri soontes tarretub ja seiskub.
3. Ying qi (toitev qi) saadakse toidust, see siseneb veresoontesse, ühineb verega ja on üks vere koostisosi. Ying qi tekitab verd ja vereringe vahendusel toidab kogu keha.
4. Wei qi (kaitsev qi) on osa yang qi'st. Wei qi tekib alumises soojendis xia jiao, teda rikastatakse keskmises soojendis zhong jiao ja jaotatakse laiali ülemises soojendis shang jiao. Wei qi ringleb keha pinnal, jõuab kõikidesse kehaosadesse, soojendab ja toidab siseorganeid ja -elundeid, nahka, karvu ning reguleerib punktide ja pooride avanemist ja sulgumist.
5. Qigong'is kasutatav qi on kombinatsioon yuan
qi'st, zong qi'st, ying qi'st ja wei qi'st. Kasutades kolme praktiseerimismeetodit
(poos, higamine ja keskendumine) treenitakse qi tugevaks ning õpitakse
seda kokku koguma, laiali hajutama ning toimima väljaspoole keha.
Qigong'is kasutatav qi jaotub seesmiseks qi'ks nei qi ja välimiseks
ehk väljavoolavaks qi'ks wai qi.
1. Kehaasend. Qigong harjutusi
tehakse neljas asendis - istudes, lamades, seistes ja jalutades. Staatilisi
qigong harjutusi tehakse kas istudes, lamades või seistes, dünaamilisi
harjutusi aga seistes ja kõndides.
Istuva asendi korral kas istutakse
taburetil või ristatud jalgadega põrandal padjakesel. Lamava
asendi korral kasutatakse kas selili lamamist või (tavaliselt paremal)
küljel lamamist. Seistes praktiseerimisel on staatilise qigong tegemisel
oluline käte asend. Käed võivad olla kõhul dantiani
kohal, keha külgedel kehast veidi eemal või keha ees justkui
palli hoidmisel.
2. Hingamine. Normaalne hingamine võib olla nii rinna- kui kõhuhingamine või mõlema kombinatsioon. Kõhulihaste liikumine võib kõhuhingamisel olla nii päripidine (sissehingamisel kõhulihased lõtvuvad ja kõht võlvub veidi väljapoole, väljahingamisel veidi pingulduvad) kui vastusuunaline (sissehingamise ajal kõhulihased pingulduvad ja kõht tõmbub sissepoole, väljahingamisel lihased lõtvuvad). Viimast moodust kasutatakse kõige enam qi treenimiseks, juhtimiseks ja väljapoole keha emiteerimiseks. Seda võib teha koos vaagnapõhja lihaste pinguldamisega sissehingamise ajal, mille tulemusena pärak tõmbub veidi sissepoole, väljahingamise ajal jällegi lihased lõtvuvad. Kestva harjutamise järel võib kõhuhingamine muutuda väga õrnaks ja raskesti märgatavaks (latentne hingamine) või tähelepandamatuks (embrüohingamine). Hingamistreeningu eesmärgiks on saavutada sügav, aeglane, ühtlane ja õrn hingamine.
3. Keskendumine. Meelekeskendamine
aitab qi'd koondada, hajevil meel aga laseb qi'l hajuda. Seetõttu
on meele arendamine oluline qi treenimisel. Levinum meetod on meele keskendamine
mõnele kehapiirkonnale nagu ülemine, alumine või keskmine
dantian, yongquan punkt jalatallal, laogong punkt peopesas jt. Meelt võib
keskendada qi liikumisele kas kanalil või väljaspoole keha
emiteerituna. Selline keskendumine võib toimuda hingamise rütmiga
kooskõlas. Keskendumisele aitavad kaasa positiivsed kujutluspildid,
sugestiivsed sisendused, mantrate kasutamine ja tugev soov. Kasutatakse
keskendumist hingeõhu, keha või qi liikumisele.