TERVIS HIINA MEDITSIINI SEISUKOHAST

     Adaptatsioonienergia mõiste. Organismil on loomulik vastupanuvõime haiguste suhtes – tervise reserv. See näitab organismi kohanemisvõime ulatust. Stressiuurija Hans Selye on kasutanud adaptatsioonienergia mõistet, mis iseloomustab võimalike vintsutuste hulka, mis organism on elu jooksul suuteline läbi elama. See on iga inimese jaoks, iga organismi jaoks kindel suurus. Selye võrdles adaptatsioonienergiat bensiinipaagiga, mis mis enne reisi alustamist on täidetud ja mida reisi kestel enam uuesti ei saa tankida. Adaptatsioonienergia hulk on pärilikult ära määratud ja elu jooksul seda enam juurde ei tule. Nüüd sõltub juba rändajast, kui kaugele ta oma varudega jõuab. Autoga võib sõita kas tormakalt ja sihitult ning bensiini ruttu ära kulutada, või sõita mõistlikult, plaanipäraselt, sirgeid ja häid teid kasutades ja sedasi jõuda maksimaalselt kaugele. Samamoodi võime oma eluteel valida kahe elamise viisi vahel. Üks on tormakas, rabelev, kõige külge haakuv ja kõike omandada püüdev elupõletamine, teine aga sihipärane ja tormakuseta kulgemine, kus kõike tee äärde jäävat meeliköitvat üles ei korjata ja kaasas ei tassita. Esimese rühma inimese tüüpiliseks esindajaks on lääne ühiskonnas karjääri tegev psühholoogiline A-tüüp,  teise rühma esindajaks aga mõni idamaa tark ehk, nagu teaduslikus keeles öeldakse, psühholoogiline B-tüüp. Teadus tõendab, et B-tüüp on üldiselt tervem ja võib kauem elada.

        Hiina meditsiinis eristatakse mitut tegurite rühma, millest tervis või haigus sõltuvad. Ühel pool on need tegurid, mis määravad keha tugevuse ja sellega vastupanuvõime haigustele, teisel pool on haigusi esilekutsuvad tegurid. Energia, essentsi ja vaimu tugevus on hea tervise eeltingimuseks, liigsed emotsioonid, vale toitumine ja liikumisvaegus või ületöötamine aga tavalisemad haiguspõhjused.

        Kolm pärli. Vanad hiinlased ütlesid, et Taeval on kolm pärli – päike, kuu ja tähed - ning inimesel on kolm pärli – jing, qi ja shen. Kolm pärli (san bao) on hiina meditsiini mõiste, millega tähistatakse tervisele väga olulisi tegureid. Need on eluessents ehk elualge ehk eluollus (jing), eluhingus ehk eluenergia (qi) ja eluvaim (shen).

        Essents. Eluessents kitsamas mõttes tähendab pärilikkusalget, näiteks mehe seemnevedeliku näol. Ta jaguneb kaasasündinud essentsiks (see moodustab põhiosa) ja elu jooksul omandatuks. Kaasasündinud essents saadakse oma vanematelt ja seda võib vaadelda kui päritud elujõudu või kui Hans Selye poolt kirjeldatud adaptatiivset energiat Omandatud essents saadakse toidust ning see täiendab päritud essentsi. Essents vastutab keha struktuurse ülesehitamise eest. Elu jooksul seda pidevalt kasutatakse ära ning elu lõpuks on kogu essents ammendatud.
        Hiina vanasõna ütleb, et inimene sünnib tänu hingusele ja sureb essentsi ammendumise tõttu. Vananemisega seotud ealised muutused kajastavad essentsi hulga vähenemist. Essentsi nõrgestavad kõik kurnavad haigused, kestev ülemäärane stress, meestel lisaks seksuaalsed liialdused ning naistel abordid ja sagedased sünnitused. Lastel pidurdub essentsi nõrkusel üldine areng, täiskasvanutel aga ilmnevad enneaegse vananemise tunnused (juuste hallinemine ja väljalangemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, hammaste lagunemine jt.). Nii päritud kui elu jooksul omandatud essentsi säilitatakse neerudes. Et tervis ja kokkuvõttes ka eluea kestus sõltuvad essentsist, peetakse oluliseks selle säilitamist ja tugevdamist.

        Hingus-energia-qi elustab keha. Vanad tekstid väidavad, et inimene on loodud Taeva ja Maa hinguse ühinemise tulemusena. Kõik organismi eluavaldused on tõlgendatavad qi liikumise ja muutumisena. Qi moodustumisel on kolm allikat: päritud essents, toit ja värske õhk. Qi käivitab kõik eluprotsessid, soojendab organismi, kaitseb kehapinda haigusalgete sissetungi eest, kontrollib essentsi, verd ja kehavedelikke ning kindlustab kõigi füsioloogiliste protsesside normaalse kulgemise. Qi peab olema pidevas ühtlases liikumises ja peab kehas jõudma igasse organisse ja koesse. Paljud haigused tekivad qi nõrgenemise, allavajumise, seiskumise või loomuvastase liikumise tagajärjel. Energia liikumise korrapära häirumise näideteks on maksa energia seiskumine, liigse maksa energia ebanormaalne liikumine, mao energia ülestõusmine, põrna energia allavajumine, kopsu energia hajumise ja allaliikumise häirumine, neeru võimetus võtta vastu energiat ning neeru ja südame vahelise koordinatsiooni häirumine.

        Eristatakse palju erinevaid energiaid. Tervise seisukohast on oluline kaitseenergia wei qi. See ringleb keha pinnal, ta on yang iseloomuga ja hoiab ära haiguste, eelkõige haigusttekitavate energiate tuule (feng), külma (han), kuumuse (re), niiskuse (shi) ja leitsaku (shu) sisenemise organismi Essentsi hoidmine, õige toitumine, kehakultuur (eriti qigong-harjutused) ja siseorganite (neeru, põrna, mao, kopsu) tervena hoidmine on meetodid qi tugevdamiseks.

        Vaim.Vanade hiinlaste ettekujutuse kohaselt on süda xin eluvaimu shen asukoht. Shen on Taeva saadik, ta on hävimatu, muutumatu ja lõputu nagu vesi ookeanis. Süda keha jaoks on sama, mis valitseja riigi jaoks.

       "SuWen" 8. pt. on öeldud:

       "Süda on ülim valitseja. Temast kiirgub vaimu valgus... Kui valitseja kiirgab voorust, siis elavad ta alluvad põlvest põlve rahus ja ta riik ise kiirgab suurt valgust."

       "Zhuangzi" pt. "Südame paast" toob võrdluse:

        "Aken pole midagi muud kui auk seinas, kuid tänu temale on kogu ruum valgust täis. Samamoodi, kui meeled on tühjad, on süda täis valgust. Olles selliselt valgusest täidetud, saab temast salamisi ümbruskonda kujundav jõud. Dao on leitav vaid sealt, mis tühi. See ongi südame puhastamine paastumisega."

        Vaim südames kiirgab vaid tühja ruumi olemasolu tõttu südame keskel. See annab südamele taevaliku loomepotentsiaali. Vaim ei vaja välist energiaallikat, vaid üksnes tühja ruumi, s.t. rahu südames.
        Selliselt on süda inimese kui terviku jaoks võrreldav imperaatori rolliga Vana-Hiinas. Imperaator oli Taevapoeg, Taeva saadik maa peal. Ta elas "Keelatud Linnas" valitsejapalees, kus keegi ei tohtinud teda segada. Usuti, et juba oma olemasolu tõttu ta kindlustas riigis korra ja õitsengu, sest tema seesmise harmoonia, tarkuse ja valgustatuse sära kandus väljapoole valitsejapaleed ja kiirgus üle terve riigi.

        Südant (xin) ja emotsionaalset meelt tähistavad hiinlased ühtmoodi. Meelt kontrollib mõtlemine ehk aru (yi). Samal ajal mõjustab meel eluvaimu, sest võib teda nii ergastada kui segadusse ajada. Tugev eluvaim saab olla vaid puhtas ja tühjas südames, mis on vaba segavatest emotsioonidest ja kirgedest (vt. "Guan zi").
        Enamusel inimestest on meel-xin tugevam kui aru-yi. Seetõttu nad toimivad mitte mõistusest lähtudes, vaid tunnete ajendil. Mõistus, mis baseerub tasakaalustatud tunnetele ja mõtetele (xinyi), on parim. Tahe (zhi) kujuneb välja mõistuse pinnal.
        Eluvaim-shen on tugev siis, kui hingus-qi on tugev. Kui essents on tugev, siis on keha energiast  tulvil ning tulemusena on ka eluvaim tugev. Kindel vaim tugevdab omakorda energiat ja essentsi. Kui eluvaim on tugev, põetakse ka raske haigus hõlpsasti läbi, kui vaim on nõder, paneb ka kerge haigus pikalt põdema.
        Vaimu arendamine käib läbi tühjuse kogemuse, mida annab mediteerimine ja qigong. Seepärast oli vanade meistrite soovitus:

    Hiinlased arvavad, et kui inimese vaim areneb tugevaks ja täiuslikuks, siis omandab ta tavapärase piire ületava meele ja mõistuse. Ta võib tunnetada ka “teispoolset” maailma ja sellega suhelda. Üliteadvuse tasemeni arenenud vaimu kutsutakse ling. Peale surma selline vaim väidetavalt ei hävi koos füüsilise kehaga, vaid võib jätkata iseseisvat eksistentsi. Teda võib siis näha kui viirastust (gui). Eriti kaugele arenenud vaim, kes saavutab valgustatuse ehk buddhasuse (shen ming), pääseb peale surma ümbersündide ahelast.

        Emotsioonid ja tervis

       Liikumine ja tervis. Terveolekuks vajab keha ka normaalsel määral liikumist.  Füüsilised harjutused mõjuvad hästi mao ja põrna energiale. Õigeaegne puhkus taastab kehalise- ja vaimujõu. Nii liigne kehaline ja vaimne pingutus või seksuaalsed liialdused kui ka kehalise töö puudumine tekitavad haigusi. Kui keha ei saa piisavalt liikuda, häirib see põrna ja mao energiat, mille tulemusena keha üldine energia ja veri muutuvad nõrgaks, tekib isutus, väsimus, jäsemete nõrkus, lima ja niiskuse kogunemisest suureneb kehakaal, ilmneb hingekitsikus ja põhjuseta higistamine. Selliste nähtude ilmnemisel on kasulik harrastada mõnd hiina rahvusliku võimlemise stiili nagu taijiquan ja qigong, või teha võitluskunstidest (wushu, kongfu) pärit harjutusi.

        Toitumine ja tervis