Aleksandr Malõshko

Narvast

Narva Linn asub Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinn-Peterburi maantee ja raudtee ääres, kus elavad 76 000 elanikku. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale.

Narva koosneb 3 osast - Narva linn, Kudruküla ja Olgina linnaosa.

Narva linna üldpindala on 84 583 005 m2 (8 458 ha), sellest Narva linna all 78 394 766 m2 (7 840 ha), Kudruküla linnaosa all 5 606 739 m2 (560 ha), aiandusühistute “Olginski” ja "Berjozka" all on 58.15 ha.

Narva aiandusühistute üldpindala on 7,06 km² (706 ha), kus on umbes 6 720 krunti. Praegu jätkub AÜ kruntide mõõdistamine ja töid on teostatud 90% ulatuses.

Narva linnas on 123 tänavat, nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi.

Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat.

Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat.

Aiandusühistutes - “Olginski” ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat.

Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama.

Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks.

Narva Arhitektuuri Ameti uudised