Hiina kalendri järgi algab talv 7. novembril, mil looduses hakkab domineerima yang vee hingus ning ilm muutub järjest külmemaks. See on aeg, kus loodus sulgub enesesse, paljud loomad jäävad talveunne ja taimede elumahlad tõmbuvad tagasi juurtesse. Siiski on see vaikuse periood on vaid ettevalmistus uueks tormiliseks kasvuks kevadel, nagu puulehedki, mis on langenud juurtele, valmistavad ette toitvat pinnast uueks tärkamiseks.
Ka inimese elujõud tõmbub tagasi keha juurtesse, millena hiina meditsiinis vaadeldakse neerusid. See on seesmise vaimse arengu, järelemõtlemise ja hindamise aeg, kus meenutatakse oma eesmärki siin elus. Vaikuse kuulatamine (kõrvad ja kuulmismeel on seotud neerudega), nii nagu on õpetanud Gunnar Aarma, või lihtsalt lumehelveste jälgimine aitab meil hinges selgusele jõuda, kuhu jääb "kodusadam". Mida pimedamaks läheb aeg, seda enam on mõtet otsida valgust oma hingest.
Loomeinimestele, nagu oli ka Toomas Nipernaadi, on see sobiv aeg vaimseks tööks. Vaimne loometöö aga eeldab rahu, üksindust ja rohkelt vaba aega. Siis idaneb talvel vaimupõllule külvatud seeme jõudsasti, puhkeb kevadeks õide ning viljadki küpsevad õigeaegselt.
Memuaare kirjutavad meist vähesed, kuid igaüks võiks talvel leida enam aega hinge arendava kirjanduse lugemiseks. Mõnd hakkab rohkem huvitama usuga seotud temaatika, teised aga tunnevad vajadust süveneda nähtud unenägudesse ja avastada neist midagi õpetlikku. Pikad õhtud lähedaste seltsis aga aitavad tugevdada pere juuri.
Talv on aastaaeg, kus yin (passiivne struktuurne osa) on tugevam kui yang (aktiivne funktsionaalne osa), seepärast tuleb yangi säästa. Teisitiöeldult tähendab see elutempo aeglustamist ja aja mahavõtmist. Selleks tuleb varakult magama minne ja tõusta hilja, nii kui päikegi loojub vara ja tõuseb hilja. Talveaja põhimõte seisneb hoidmises ja säilitamises. Et meeleolu püsiks hea, hoia vaos ka soove ja emotsioone, mõeldes et kõik vajalik ja ihaldatud on juba olemas. Rahutu aastavahetuse osturalli ei sobi kokku talvise eluviisiga, jõulu- ja nääriaeg oleks mõistlik veeta liigse pidutsemiseta ja energiat säästes rahulikus pereringis.
Talvel tuleb hoida keha soojas ning vältida külmetumist ja higistamist. Kui seda silmas ei peeta, kahjustatakse neeru energiat ning kevadel võivad tekkida lihaste nõrkus ja liigespõletikud. Enese eest hoolitsemine, jõu säästmine ja puhkus talvel kindlustavad teotahte ja energiakülluse kevadel - ei mingit kevadväsimust!
Talv toob kaasa külmad ja sageli ka rõsked ilmad. Külm ja niiske ilm aeglustab vereringet ja energia liikumist. Hiina vanasõna väidab, et tõeline külm ei saabu enne talvist pööripäeva. Sellegipoolest tuleks pidevalt ilma silmas pidada ja riietuda sellele vastavalt. Talveriietuse juurde kuuluvad ikka müts, sall, kindad ja soojad sokid. Kui seda nõuannet ei järgita, on oht külmetuda. Alati ei pea külmetumisele haigus järgnema, mõnikord jääb külm varjatult kehasse ning avaldub alles kevadel palaviku näol, väidab vanim meditsiiniteos hiinas Nei Jing.
Talve sobivad toitvad ja soojaandvad, hoolega ning kaua (mõõdukal kuumusel) keedetud söögid-joogid. Toortoite ja külmi jooke on õige aeg vältida. Et talv seostub neeruga - sügavaima osaga kehast, siis sümboolselt sobivad talviseks toiduks mitmesugused juurviljad - kõik, mis on kasvanud maa sees ja on talveks keldrisse hoiule toodud, lisaks oad (need on neeru kujuga). Kreeka pähklid ja seesamiseemned tugevdavad neeru energiat, mistõttu sobivad hästi röstitult toitudesse lisamiseks. Riisipuder kreeka pähklitega on teada-tuntud jõuandja. Talvel sobib süüa rohkem soolast ja mõrudat, kuid piiratakse haput. Liigset soola tuleks siiski vältida, sest see muudab luud hapraks ja lihased spastiliseks. Mõru maitse tugevdab südant - talvel vajab süda lisaenergiat. Seepärast on talvises menüüs omal kohal mereannid, täisteraviljad nagu oder, rukis, kaer ja hirss, naeris, seller jt juurviljad. Külmale vastu seismiseks lisatakse menüüsse soojaandvaid toiduaineid (nagu lambaliha ja linnuliha) ja kasutatakse soojendavaid vürtse - ingverit, kaneeli, pipart ja paprikat. Kasuks on kontidest keedetud supid (luud, luuüdi ja aju on hiina meditsiini seisukohalt produtseeritud neerude poolt ning omalt poolt tugevdavad neeru).
Talvisest pööripäevast alates on vajadusel paras aeg alustada toonust tõstvate loodusravimite (adaptogeenid nagu zhenshenn, sidrunväändik, eleuterokokk ja kuradipuu) tarvitamist. Ravikuur nendega tuleks aga lõpetada enne (hiina kalendri järgi) kevade saabumist. See ajavahemik sobib teistegi ravimtaimedega ravikuuriks nagu hõlmikpuu (Ginkgo biloba - vereringe ja mälu parandaja), siilkübar (Echinacea purpurea - immuniteedi tugevdaja), lagrits jt.
Hiina meditsiini ettekujutuse kohaselt säilitatakse neerudes "eluessentsi" - elujõudu, mis määrab ära elu kestvuse. Kui essents on ära kulutatud, on ka elu otsas. Elu looduse rütmidega (öö ja päev, aastaajad) kooskõlas aitab essentsi säästa. Neeru "toitvad" võtted aeglustavad vananemisprotsessi ja aitavad ära hoida enneaegset läbikulumist. Talv on just sobiv aeg selliste võtete kasutamiseks. See võib olla lihtne selja (neeru piirkonna) kätega hõõrumine, 10 minutit või enam kestev alakõhuhingamine (hingamine toimub vahelihase jõul, nii et sissehingamisel punnitub välja kõht, kuid rindkere jääb paigale), puusaringid vabadel minutitel, samuti harjutused nimmepiirkonnale ja alakõhule või neeru tugevdamine sobiva toidu ja ravimtaimedega.
Kes tunneb väga suurt tarvidust "kellaviietee" järele, sel on neeru energia nõrgestatud. Sellisel inimesel tekib neeru kellaajal (kell viis peale lõunat) tugev väsimus, millest jagu saada aitab vaid tukastus (mis on loomulik talvisel ajal) või kange tee (mõnel kohvi - see vaid süvendab probleemi). Tavaliselt väsib või valutab neil ka alaselg ning tihti on kõrvus peen ritsikasirinat meenutav vile. Just neil on neeru "turgutamine" talvel kõige enam asja ette.
Tugev neer hoiab tahte tugevana ja südame avatuna ning siis pole vaja karta pimeda aja saabudes vallanduvat depressiooni, ärevust või hirmutunnet.