Vanad hiina allikad kinnitavad, et tormilised muutused looduses saavad alguse idakaarest hoomava yang-puu hinguse toimel kevade alguskuul (veebruaris) ning areng jätkub keskmisel kevadkuul (märtsis) yin-puu hinguse toimel. Kes on harjunud tähti vaatama, näeb kevadõhtul Suurt Vankrit kõrgel taevas ning ta meenutab ümberpööratud kappa nagu kinnituseks, et sel ajal jagatakse Maale justkui kapaga rohkelt elustavat hingust. Hiinlased kutsuvadki Suurt Vankrit Põhjakapaks.
Suur Vanker õhtutaevas kevadel (A) ja sügisel (B). Kevad pakub justkui kapaga elustavat hingust, sügis aga on viljade korjamise aeg.
Kevad on uue elulepuhkemise ning vanast saastast puhastumise aeg. Puu hingus edendab ärkamist, kasvamist ja arenemist, see süstib kõikidesse olenditesse otsustavust ja kuraazhi. Aeg on ärgata talveunest ja asuda tegutsema, laia maailma avastama. Kuid on vaja silmas pidada tasakaalu, sest vastasel korral hakkavad pisiasjadki närvidele käima. Siis juhtub, et ollakse ärritatud, pahurad, tujukad, kannatamatud, kangekaelsed, impulsiivsed, sõjakad, otsustusvõimetud, frustreeritud, vihastutakse kergesti või süveneb taas sügis-talvine depressioon. See on nii, sest puu hingus aktiveerib maksa ning tasakaalu puudumisel ägenevad maksaga seotud probleemid. Maks hiina mõistes sisaldab teatavasti ka vegetatiivset närvisüsteemi ja emotsionaalsust.
Et püsiks hingeline tasakaal, ei maksa end igapäevastest muredest häirida lasta, vaid olla rahulik, optimistlik ja heatahtlik. Õnnelik on see, kes suudab vaimustuda pisiasjadestki ja neist rõõmu leida. Kevad sobib tahte ja vaimu arendamiseks, sihtide rajamiseks ja ideaalide leidmiseks. Nagu õpetavad vanad hiinlased, kevad on aeg elu andmiseks, mitte tapmiseks, kinkimiseks, mitte võtmiseks, kiitmiseks, mitte karistamiseks. Seetõttu on heatahtlikkus tähtsaim kevadega kooskõlas olev emotsioon.
Kevadel on kasulik minna piisavalt vara magama ja tõusta varakult koos kukelauluga. Peale ärkamist on hea sasipäi aegamisi õues jalutada, et lõdvestada keha ja ergastada meelt. Vaimse töö tegijatele on kasuks ühtlast koormust pakkuvad harjutused nagu jalutamine või sõrkjooks, hiinapärastest harjutustest sobivad taiji ja qigong.
Kevadine ilm on muutlik nagu tujukas laps. Seepärast
tuleks soojast riietusest loobuda järk-järgult. Eriti peaksid
seda silmas pidama aastates inimesed, kelle energia on nõrk ja keha
väeti. Kevadised tuuled on tugevad ja hakkavad kergesti külge.
Keha puhastamiseks võib kevadel püüda
tervislikumalt toituda. Selleks on kasulik jätta ära kemikaalid
– konservante, toiduvärve ja maitseparandajaid sisaldavad toiduained
(“eurotoidud”), mittevajalikud ravimid (mida arst ei ole välja kirjutanud),
alkohol, kohvi ja tubakas. Järgmisena võib loobuda töödeldud
ja denatureeritud toiduainetest, eeskätt valgejahutoodetest ja rafineeritud
suhkrust. Kes tahavad ette võtta tõsisema paastu, võivad
seejärel loobuda lihast, munast ja edaspidi ka piimatoitudest. Liha,
rasvad, margariinid, muna, piim, juust ja pähklid suurendavad kevadiste
haiguste riski. Lõpuks võib mõneks päevaks jääda
üksnes mahlade-mehude peale või paastuda ühe päeva
allika- või kaevuvee peal. Oluline on, et järgneks sama kestev
taastumisperiood vastupidises järjekorras. Toit olgu kevadel toitev
ja kergestiseeduv, kasuks on süüa vähem kuiva, jahutoite
ning haput, seejuures aga enam magusamaitselist, näiteks idandeid
tera- ja kaunviljadest. Kasutada julgelt maitserohelist, sest maksa (puu,
kevade) värv on roheline. Viimast toidukorda mitte jätta liialt
hiliseks, et seedimine ei langeks maksa ja sapipõie ajale (kell
23-03). Külmakartlikud inimesed tarvitagu ka köögivilja
eelkõige sooja toiduna – keedetuna, hautatult, vokituna.
Kevadistest toidutaimedest sobivad maksale hästi kapsas, lillkapsas, nuikapsas, brokoli, kaalikas, naeris, peet, seller, hirss, rukis, kaer, munguba, merevetikad, rabarber, linaseeme, aedsalat, seened, odralinnased, mesi (mõõdukal hulgal), virsikud, datlid, spargel, lutsern (idandatult); maitsetaimedest till, ingver, basiilik, aniis, apteegitill (fenkol), sibulad ja õunaäädikas.
Ravimteedest on kasuks maksataimed nagu võilill, sigur, piparmünt, meliss, käokuld, kollane karikakar, aaloe jt.
Algselt ilmunud "Maalehe" lisas "Targu talita".
Kooskõla loodusega: suvine tervishoid
Kooskõla loodusega: viies aastaaeg
Kooskõla loodusega: sügis
Kooskõla loodusega: talv
